Valguskaabel

Valguskaabel on kiudoptiline kaabel (fiber-optic cable), kus kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- ja plastikkiud. Võrreldes tavaliste telefonivõrkudega või raadiosagedustel töötavate mobiilsidevõrkudega on kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Valguskiu keskmine läbilaskevõime on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil ja miljon korda suurem kui tavalisel kahejuhtmelisel telefonikaablil. Fiiberoptilise kaablikiu võib teha aga juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu selliseid kiude! (Valdo Praust)

Seepärast kasutatakse kiudoptilisi kaableid ehk valguskaableid järjest laialdasemalt, kuigi nende installeerimine ja hooldamine on vaskkaabliga võrreldes oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandetest klaas- või plastikkiududest, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. Vaskkaablitega võrreldes on valguskaablitel järgmised eelised:

• suurem ribalaius;
• suurem häirekindlus;
• väiksem kaal ja diameeter;
• nad sobivad eriti hästi info edastamiseks digitaalsel, mitte analoogkujul.

(E-teatmik)

Kasutusalad

Kõigepealt võeti kiudoptika kasutusele kohtvõrkudes (LAN) ja hiljem seoses digitaalse telefonitehnika kasutuselevõtuga hakkasid telefonifirmad neid kasutama magistraalliinidena. Valguskaabel on palju kergem ja õhem kui tavaline metallkaabel ning on häiretele vähem vastuvõtlik võrreldes metallkaabliga. Valguskaabli optilised liidesed on kallid. Eestis toimub vaskkaablite asendamine valguskaablitega üsna kiiresti. Valguskaabel on väga populaarne LAN ühenduste korral ning ka väga paljud telefoni firmad plaanivad oma liinid välja vahetada valguskaabli liinide vastu. (http://www.webopedia.com)

Töö põhimõte

Valguskaabli töö põhimõte on selles, et elektriimpulss töödeldakse valgusimpulssiks, mis levib mööda valguskaablit ning muudetakse hiljem jälle elektriimpulsiks tagasi.

1. Elektriimpulss (sisse);
2. Valgussaatja;
3. Valgusimpulss;
4. Valguskaabel;
5. Valgusimpulss muudetakse elektriimpulsiks;
6. Elektriimpulss muudetakse valgusimpulssiks;
7. Elektriimpulss (välja).

Valgussaatja võib olla mingisugune valgusdiood (LED [light emitting diode]) või siis laser (ILD [injection laser diode]). Valgussaatja lülitab ennast sisse ja välja ning valgustundlik vastuvõtja kaabli teises otsas taastab valgussignaali taas algkujule (digitaalseks).

Erinevad tüübid

Valguskaablit on mitut erinevat tüüpi:

Ühe soonega kaabel On üksik klaas- või plastikkiud juht (kaabel) diameetriga 8,3 kuni 10 mikronit. Selle ülekandekiirus on ligi 50 korda suurem kui mitmekiulisel valguskaablil, aga see maksab ka rohkem. Üksikkiud kaabel on palju väiksema südamikuga kui mitmekiuline kaabel. Väiksem südamikus ja ühesainsas valguskius on kõrvaldatud valguse impulsside moonutatus, mis võib tuleneda valgussignaalide kattumisest ja laseri signaali sumbumisest. See tagab kõrgeima ülekandekiiruse igast teisest kiudkaablist.

Mitmekiuline valguskaabel On tehtud klaaskiududest, mille kogu diameeter võib olla 50 kuni 100 mikronit (kõige tavalisem suurus on 62,5). Mitmekiuline kaabel annab suure ribalaiuse suurel kiirusel keskmisel pikkusel. Kui kaabel on rohkem kui 3000 jalga, võib mitmekiulises valguskaablis tekkida signaali moonutus, mis võib põhjustada andmete ebaselge ja ebatäpse edastuse lõpus. (ARC Electronics)

Kasutatud kirjandus

1. http://www.webopedia.com/TERM/F/fiber_optics.html (23.09.2005)
2. ARC Electronics, Fiber optics, http://www.arcelect.com/fibercable.htm (23.09.2005)
3. E-teatmik, http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=645 (23.09.2005)
4. Valdo Praust, “Võrgutamine? Arvutite võrgutamine!” http://www.ria.ee/valdo/aabits/vork.htm (26.09.2005)